Vesi-organismi peamine energiaallikas.
Vesi – organismi peamine energiaallikas.
Kui vesi tungib rakku, pole ta ainult toitainete kandjaks. Vesi toodab hüdroelektrilist energiat, mis laeb ATF molekule ja ta teeb seda täpselt samuti nagu ka toit. Seni kuni organism saab piisavalt vett on tema rakud piisavalt laetud ja töötavad maksimaalse efektiivsusega. Niipea kui vett jääb väheks, hakkavad rakud ATF molekulidesse salvestatud energiat välja andma, ilma, et neil toimuks taaslaadimist. Vastavalt sellele sunnib energiapuudus tundma janu, mida väga sageli tõlgendatakse kui nälga ja inimesed selle asemel, et juua vett, mida organism hädasti vajab, hakkavad lihtsalt sööma ja kompenseerivad energia puudujääki läbi toidu. Mida rohkem me sööme – selle asemel, et juua – seda rohkem hakkavad meie rakud sõltuma toidust saadavast energiast ja seda raskem on inimesel eristada nälga ning janu. Toidul ja veel on energiaallikatena suur vahe – vett on organismil väga lihtne väljutada, ning ta aitab väljutada ka jääkaineid. Ülearune toit aga ei suuda meie organismist jääkaineid väljutada selliselt nagu seda vesi teeb ja kõik üleliia söödu ladestab meie keha rasvadena. Vee energiast sõltub kõige enam ajurakkude töö. Aju on keskus, kust juhitakse organismi kõiki funktsioone. Kõigeks selleks on ajul tarvis energiat ja kui tekib energiavaegus, siis saadab ta välja signaali – „janu“. See signaal pole ainult kuivustunne suus nagu paljud on harjunud arvama. Täpselt samasuguseks aju energiavaeguse signaaliks on võimetus tähelepanu kontsentreerida ja ta lihtsalt lülitab mõttetegevuse välja. Ka väsimus ja nõrkustunne on üheks signaaliks, et aju on energianappuses ja ta vajab vett. Lõks, kuhu paljud inimesed satuvad, on see, et peale vett on kõige kiiremaks energiaallikas suhkrut sisaldavad süsivesikud – räägitakse ju kõikjal, et kui oled väsinud ja vajad energiat, siis söö magusat. Nii sunnibki aju inimest haarama magusa järele, kui too tunneb, et energiat vähe. Veres olev suhkur on kõikidest toitainetest kõige kiirem ajurakkude energia taastaja ja seetõttu inimesed, kes pole kursis, mis rolli vesi meie organismis mängib, satuvad lõksu ning hakkavad sööma. See ongi viga, mis toob endaga kaasa rasvade liigse ladestumise.
Aju käsutuses on 20% kogu vere tsirkulatsioonist ja see tähendab, et enamik söödavatest süsivesikutest toimetab mujal organismis ning kui neid ära tarvitada ei jõuta, ladestuvad need rasvadena. Kuna aju vajab kõikide oma funktsioonide täitmiseks energiat pidevalt, hakkab ta seda ka pidevalt nõudma. Mida sagedamini te aju vajadusi hakkate rahuldama vee asemel toiduga, seda tõenäolisemalt hakkab ladestuma ka liigne rasv. Veel on toidu ees absoluutne eelis, sest üleliigne väljutatakse uriiniga ning vesi seadistab aju tööle tuntavalt kiiremini, sest toit peab esmalt seeduma, vee omastamiseks kulub aega aga märgatavalt vähem. Vesi jõuab ajurakkudeni peaaegu, et kohe ning taastab normaalse olukorra märgatavalt kiiremini.
Kui hakkate tarbima piisavas koguses vett, kaob varsti ka tõmme magusa suunas ning üha sagedamini tekib vajadus valgulise toidu järele kuna see on hädavajalik. Loomulikult pole tarvis süsivesikuid toiduratsioonist totaalselt välja visata, sest nad on lihaste töös ning paljude organismi elutähtsate funktsioonide töös väga tähtsal kohal. Toit peab lihtsalt taastama juba kulutatud energiavarud.
Vesi on meie keharakkude peamine koostisosa ja ainult 20% on meie rakkudes muud „ehitusmaterjali“. Seega, rakkude heaolu sõltub otseselt sellest, kui hästi te nende elutegevuse eest hoolt kannate. Rakk ei saa ilma veeta eksisteerida ühel lihtsal põhjusel: kogu rakkude tegevus toimubki vee keskkonnas ja vee osalusel. Raku tsütoplasma kujutab endast vedelat keskkonda, mis sisaldab kõiki raku osasid. Teisisõnu on rakk veetilk, milles toimub kogu tema elutegevus.
1. Me ei saa vett piisavalt
Kohv, tee ja limonaad ei lähe veena arvesse. Kohv näiteks suurendab diureesi ja kui see juhtub, hakkab organism vett tagavaraks koguma. 6-8 klaasi vett päevas on igati normaalne kogus, kui aga on tegemist intensiivse füüsilise tööga, võib puhta vee vajadus kerkida 3-4 liitrini.
2. Vesi puhastab organismi toksiinidest
Vesi aitab organismist väljutada toksiine ja teisi ainevahetusjääke. Ta on eriti tähtis, kui pidada mingit eridieeti, mis kõrge valgusisaldusega on, sest vesi aitab väljutada üleliigset lämmastikku, kusihapet ja ketoone. Kui sööte rohkem ja eesmärgiks on kaalu tõus, on samuti rohkem vett tarvis – sellega aitate paremini oma neerudel töötada.
3. Vesi aitab metaboliseerida rasva
Kui organismis on vett vähe, ei suuda neerud omi ülesandeid täita. Seetõttu koormab suurem osa teiepoolt tarbitavat maksa. Maks „muudab“ ladestunud rasva taas energiaks. Kuid kui ta peab töötama ka neerude eest, ei suuda ta piisavalt rasva põletada. Kõigele lisaks vähendab vesi näljatunnet.
4. vesi vähendab organismis niiskuse hulka
Vastupidiselt enamlevinud arvamusele, aitab vee tarbimine vähendada üleliigselt organismi ladestunud vee hulka. Kui vett juuakse vähe ja organism tajub vee vähesust, hakkab ta seda ladestama. Seda vett säilitatakse rakuväliselt. Teisisõnu hakkab teie keha tursuma.
5. Vesi hoiab vormis
Liiga väike kogus vett, sunnib organismi hakkama vett tarbima ühtede või teiste organite arvelt ja jämesool on selles nimekirjas esimene. Kui see toimub, siis on kõht kinni. Vesi aitab toidul seeduda, see on eriti tähtis, kui toidu vajadus ööpäevas on üle 4000 kalori.
6. vesi aitab ka siis, kui toidus liialt soola.
Kui organismis on veepeetus, võib olla toidus liialt palju soola. Mida rohkem soola tarbida, seda rohkem püüab organism vett kinni hoida. Vähendage soola hulka või suurendage joodava vee kogust.
7. Vesi aitab ka toidulisanditel paremini tööd teha.
Paljud tabletti pandud ained on vesilahustuvad ja selleks, et protsessid kehas töötaksid nii nagu tarvis läheb tarvis ka rohkem vett. Intensiivsete treeningute korral vahab organism rohkem mineraale ja vitamiine, millede täispotensiaal avaldubki alles piisava vekoguse olemasolul.
Millist vett juua?
Asi on selles, et kraanivesi, mida me kõik tarbima harjunud oleme, ei suuda kohe rakkudesse tungida, sest sellise vee molekulide suurus ületab rakumembraanide avade suurust. Seetõttu, enne, kui vesi omastuma hakkaks, peab organism selle algselt ümber töötama ja filtreerima, ehk muutma selliseks nagu ta on meie rakkudes. Tavalise vee koostis erineb veidike vee koostisest, mis meie organismis voolab ja selleks, et see omastatavaks teha, peab organism selleks töötlemiseks kulutama energiat. Parim joogivesi on sulamisvesi. Tal on täpselt sarnane struktuur nagu rakkudeski oleval veel ja on seetõttu rakkudele ka momentaalselt omastatav ning annab inimesele kiiresti jõudu ning energiat.
Kui teil pole tahtmist ja viitsimist vee külmutamise-sulatamisega mässata, siis kasutage kasvõi puhastusfiltrit „Snežinka“
Sulamisvee valmistamise viisid.
1.Kõige lihtsam:
Vesi panna soovitatavalt kumerapõhjalisse kaussi või kastrulisse või plastikpudelisse ning seejärel asetada anum külmkappi. Peale külmumist lasta veel uuesti toatemperatuuril üles sulada.
2. Meetod, mille abil saab eraldada deuteeriumi (raske vesi):
Kui vesi hakkab külmuma, eemaldage esmalt tekkinud jääkoorik – see ongi deuteerium – ta külmub kõige kiiremini.
Peale seda, kui ka põhimass veest on jäätunud, loputage kamakat külma jooksva vee all, seni, kuni muutub üleni läbipaistvaks – voolav vesi eemaldab kõik kahjulikud osad. Edasi laske jääkamakal toatemperatuuril sulada, ning laske sulamisveel hea maitsta.
3. Kolmas meetod:
Vähene kogus vett kuumutatakse temperatuurini 94 – 960С. Sel temperatuuril vesi veel ei kee, kuid on juba tekkinud peenikesed mullide joad. Sel momendil tuleb pott võtta tulelt ja järsult maha jahutada ning külmutada. Sellisel viisil valmistatud vesi läbib kõik looduslikud ringlusfaasid: aurustumine, jahtumine, külmumine ja sulamine. See vesi on eriti kasulik – tal on tohutu kogus seesmist energiat.
Kui vesi tungib rakku, pole ta ainult toitainete kandjaks. Vesi toodab hüdroelektrilist energiat, mis laeb ATF molekule ja ta teeb seda täpselt samuti nagu ka toit. Seni kuni organism saab piisavalt vett on tema rakud piisavalt laetud ja töötavad maksimaalse efektiivsusega. Niipea kui vett jääb väheks, hakkavad rakud ATF molekulidesse salvestatud energiat välja andma, ilma, et neil toimuks taaslaadimist. Vastavalt sellele sunnib energiapuudus tundma janu, mida väga sageli tõlgendatakse kui nälga ja inimesed selle asemel, et juua vett, mida organism hädasti vajab, hakkavad lihtsalt sööma ja kompenseerivad energia puudujääki läbi toidu. Mida rohkem me sööme – selle asemel, et juua – seda rohkem hakkavad meie rakud sõltuma toidust saadavast energiast ja seda raskem on inimesel eristada nälga ning janu. Toidul ja veel on energiaallikatena suur vahe – vett on organismil väga lihtne väljutada, ning ta aitab väljutada ka jääkaineid. Ülearune toit aga ei suuda meie organismist jääkaineid väljutada selliselt nagu seda vesi teeb ja kõik üleliia söödu ladestab meie keha rasvadena. Vee energiast sõltub kõige enam ajurakkude töö. Aju on keskus, kust juhitakse organismi kõiki funktsioone. Kõigeks selleks on ajul tarvis energiat ja kui tekib energiavaegus, siis saadab ta välja signaali – „janu“. See signaal pole ainult kuivustunne suus nagu paljud on harjunud arvama. Täpselt samasuguseks aju energiavaeguse signaaliks on võimetus tähelepanu kontsentreerida ja ta lihtsalt lülitab mõttetegevuse välja. Ka väsimus ja nõrkustunne on üheks signaaliks, et aju on energianappuses ja ta vajab vett. Lõks, kuhu paljud inimesed satuvad, on see, et peale vett on kõige kiiremaks energiaallikas suhkrut sisaldavad süsivesikud – räägitakse ju kõikjal, et kui oled väsinud ja vajad energiat, siis söö magusat. Nii sunnibki aju inimest haarama magusa järele, kui too tunneb, et energiat vähe. Veres olev suhkur on kõikidest toitainetest kõige kiirem ajurakkude energia taastaja ja seetõttu inimesed, kes pole kursis, mis rolli vesi meie organismis mängib, satuvad lõksu ning hakkavad sööma. See ongi viga, mis toob endaga kaasa rasvade liigse ladestumise.
Aju käsutuses on 20% kogu vere tsirkulatsioonist ja see tähendab, et enamik söödavatest süsivesikutest toimetab mujal organismis ning kui neid ära tarvitada ei jõuta, ladestuvad need rasvadena. Kuna aju vajab kõikide oma funktsioonide täitmiseks energiat pidevalt, hakkab ta seda ka pidevalt nõudma. Mida sagedamini te aju vajadusi hakkate rahuldama vee asemel toiduga, seda tõenäolisemalt hakkab ladestuma ka liigne rasv. Veel on toidu ees absoluutne eelis, sest üleliigne väljutatakse uriiniga ning vesi seadistab aju tööle tuntavalt kiiremini, sest toit peab esmalt seeduma, vee omastamiseks kulub aega aga märgatavalt vähem. Vesi jõuab ajurakkudeni peaaegu, et kohe ning taastab normaalse olukorra märgatavalt kiiremini.
Kui hakkate tarbima piisavas koguses vett, kaob varsti ka tõmme magusa suunas ning üha sagedamini tekib vajadus valgulise toidu järele kuna see on hädavajalik. Loomulikult pole tarvis süsivesikuid toiduratsioonist totaalselt välja visata, sest nad on lihaste töös ning paljude organismi elutähtsate funktsioonide töös väga tähtsal kohal. Toit peab lihtsalt taastama juba kulutatud energiavarud.
Vesi on meie keharakkude peamine koostisosa ja ainult 20% on meie rakkudes muud „ehitusmaterjali“. Seega, rakkude heaolu sõltub otseselt sellest, kui hästi te nende elutegevuse eest hoolt kannate. Rakk ei saa ilma veeta eksisteerida ühel lihtsal põhjusel: kogu rakkude tegevus toimubki vee keskkonnas ja vee osalusel. Raku tsütoplasma kujutab endast vedelat keskkonda, mis sisaldab kõiki raku osasid. Teisisõnu on rakk veetilk, milles toimub kogu tema elutegevus.
1. Me ei saa vett piisavalt
Kohv, tee ja limonaad ei lähe veena arvesse. Kohv näiteks suurendab diureesi ja kui see juhtub, hakkab organism vett tagavaraks koguma. 6-8 klaasi vett päevas on igati normaalne kogus, kui aga on tegemist intensiivse füüsilise tööga, võib puhta vee vajadus kerkida 3-4 liitrini.
2. Vesi puhastab organismi toksiinidest
Vesi aitab organismist väljutada toksiine ja teisi ainevahetusjääke. Ta on eriti tähtis, kui pidada mingit eridieeti, mis kõrge valgusisaldusega on, sest vesi aitab väljutada üleliigset lämmastikku, kusihapet ja ketoone. Kui sööte rohkem ja eesmärgiks on kaalu tõus, on samuti rohkem vett tarvis – sellega aitate paremini oma neerudel töötada.
3. Vesi aitab metaboliseerida rasva
Kui organismis on vett vähe, ei suuda neerud omi ülesandeid täita. Seetõttu koormab suurem osa teiepoolt tarbitavat maksa. Maks „muudab“ ladestunud rasva taas energiaks. Kuid kui ta peab töötama ka neerude eest, ei suuda ta piisavalt rasva põletada. Kõigele lisaks vähendab vesi näljatunnet.
4. vesi vähendab organismis niiskuse hulka
Vastupidiselt enamlevinud arvamusele, aitab vee tarbimine vähendada üleliigselt organismi ladestunud vee hulka. Kui vett juuakse vähe ja organism tajub vee vähesust, hakkab ta seda ladestama. Seda vett säilitatakse rakuväliselt. Teisisõnu hakkab teie keha tursuma.
5. Vesi hoiab vormis
Liiga väike kogus vett, sunnib organismi hakkama vett tarbima ühtede või teiste organite arvelt ja jämesool on selles nimekirjas esimene. Kui see toimub, siis on kõht kinni. Vesi aitab toidul seeduda, see on eriti tähtis, kui toidu vajadus ööpäevas on üle 4000 kalori.
6. vesi aitab ka siis, kui toidus liialt soola.
Kui organismis on veepeetus, võib olla toidus liialt palju soola. Mida rohkem soola tarbida, seda rohkem püüab organism vett kinni hoida. Vähendage soola hulka või suurendage joodava vee kogust.
7. Vesi aitab ka toidulisanditel paremini tööd teha.
Paljud tabletti pandud ained on vesilahustuvad ja selleks, et protsessid kehas töötaksid nii nagu tarvis läheb tarvis ka rohkem vett. Intensiivsete treeningute korral vahab organism rohkem mineraale ja vitamiine, millede täispotensiaal avaldubki alles piisava vekoguse olemasolul.
Millist vett juua?
Asi on selles, et kraanivesi, mida me kõik tarbima harjunud oleme, ei suuda kohe rakkudesse tungida, sest sellise vee molekulide suurus ületab rakumembraanide avade suurust. Seetõttu, enne, kui vesi omastuma hakkaks, peab organism selle algselt ümber töötama ja filtreerima, ehk muutma selliseks nagu ta on meie rakkudes. Tavalise vee koostis erineb veidike vee koostisest, mis meie organismis voolab ja selleks, et see omastatavaks teha, peab organism selleks töötlemiseks kulutama energiat. Parim joogivesi on sulamisvesi. Tal on täpselt sarnane struktuur nagu rakkudeski oleval veel ja on seetõttu rakkudele ka momentaalselt omastatav ning annab inimesele kiiresti jõudu ning energiat.
Kui teil pole tahtmist ja viitsimist vee külmutamise-sulatamisega mässata, siis kasutage kasvõi puhastusfiltrit „Snežinka“
Sulamisvee valmistamise viisid.
1.Kõige lihtsam:
Vesi panna soovitatavalt kumerapõhjalisse kaussi või kastrulisse või plastikpudelisse ning seejärel asetada anum külmkappi. Peale külmumist lasta veel uuesti toatemperatuuril üles sulada.
2. Meetod, mille abil saab eraldada deuteeriumi (raske vesi):
Kui vesi hakkab külmuma, eemaldage esmalt tekkinud jääkoorik – see ongi deuteerium – ta külmub kõige kiiremini.
Peale seda, kui ka põhimass veest on jäätunud, loputage kamakat külma jooksva vee all, seni, kuni muutub üleni läbipaistvaks – voolav vesi eemaldab kõik kahjulikud osad. Edasi laske jääkamakal toatemperatuuril sulada, ning laske sulamisveel hea maitsta.
3. Kolmas meetod:
Vähene kogus vett kuumutatakse temperatuurini 94 – 960С. Sel temperatuuril vesi veel ei kee, kuid on juba tekkinud peenikesed mullide joad. Sel momendil tuleb pott võtta tulelt ja järsult maha jahutada ning külmutada. Sellisel viisil valmistatud vesi läbib kõik looduslikud ringlusfaasid: aurustumine, jahtumine, külmumine ja sulamine. See vesi on eriti kasulik – tal on tohutu kogus seesmist energiat.